Peaaegu iga andmetöötlusvõimeline seade vajab RAM-i. Heitke pilk oma lemmikseadmele (nt nutitelefonid, tahvelarvutid, lauaarvutid, sülearvutid, graafikakalkulaatorid, HDTV-d, pihuarvutimängusüsteemid jne) ja peaksite leidma teavet RAM-i kohta. Kuigi kogu RAM teenib põhimõtteliselt sama eesmärki, on tänapäeval tavaliselt kasutusel mõned erinevat tüüpi RAM:
- Staatiline RAM (SRAM)
- Dünaamiline RAM (DRAM)
- Sünkroonne dünaamiline RAM (SDRAM)
- Ühe andmeedastuskiirusega sünkroonne dünaamiline RAM (SDR SDRAM)
- Kahe andmeedastuskiirusega sünkroonne dünaamiline RAM (DDR SDRAM, DDR2, DDR3, DDR4)
- Graafika kahe andmeedastuskiirusega sünkroonne dünaamiline RAM (GDDR SDRAM, GDDR2, GDDR3, GDDR4, GDDR5)
- Välkmälu
RAM annab arvutitele virtuaalse ruumi, mis on vajalik teabe haldamiseks ja probleemide lahendamiseks. nazarethman / Getty Images
kuidas minecraftile rohkem rammi eraldada
Mis on RAM?
RAM tähistab muutmälu ja see annab arvutitele virtuaalse ruumi, mis on vajalik teabe haldamiseks ja probleemide lahendamiseks. Võite seda pidada korduvkasutatavaks kriimustuspaberiks, millele kirjutaksite pliiatsiga märkmeid, numbreid või jooniseid. Kui teil saab paberil ruumi otsa, teenite rohkem, kustutades selle, mida te enam ei vaja; RAM käitub samamoodi, kui see vajab ajutise teabega tegelemiseks (st tarkvara/programmide käitamiseks) rohkem ruumi. Suuremad paberitükid võimaldavad teil enne kustutamist korraga rohkem (ja suuremaid) ideid välja kritseldada; rohkem RAM-i arvutites jagab sarnast mõju.
RAM on erineva kujuga (st viis, kuidas see füüsiliselt arvutisüsteemidega ühendub või nendega liidestub), võimsusega (mõõdetuna MB või GB ), kiirused (mõõdetuna MHz või GHz ) ja arhitektuurid. Neid ja muid aspekte on RAM-iga süsteemide täiendamisel oluline arvestada, kuna arvutisüsteemid (nt riistvara, emaplaadid) peavad järgima rangeid ühilduvusjuhiseid. Näiteks:
- Tõenäoliselt ei sobi vanema põlvkonna arvutid uuemat tüüpi RAM-tehnoloogiaga
- Sülearvuti mälu ei mahu lauaarvutitesse (ja vastupidi)
- RAM ei ole alati tagasiühilduv
- Süsteem ei saa üldiselt kombineerida ja sobitada erinevaid RAM-i tüüpe/põlvkondi
Staatiline RAM (SRAM)
- CPU vahemälu (nt L1, L2, L3)
- Kõvaketta puhver/vahemälu
- Digitaal-analoogmuundurid (DAC) on sisse lülitatud videokaardid
- Süsteemi mälu
- Videograafika mälu
- DDR SDRAM on sisuliselt SDR SDRAM-i teise põlvkonna arendus
- DDR2 SDRAM on DDR SDRAM-i evolutsiooniline täiendus. Kuigi DDR2 SDRAM on endiselt kahekordne andmeedastuskiirus (töötleb kahte lugemis- ja kahte kirjutamiskäsku kellatsükli kohta), on DDR2 SDRAM kiirem, kuna suudab töötada suurema taktsagedusega. Tavaliste (mitte ülekiirendatud) DDR-mälumoodulite sagedus on 200 MHz, standardsete DDR2-mälumoodulite puhul aga 533 MHz. DDR2 SDRAM töötab madalama pingega (1,8 V) ja rohkemate kontaktidega (240), mis takistab tagasiühilduvust.
- DDR3 SDRAM parandab jõudlust võrreldes DDR2 SDRAM-iga tänu täiustatud signaalitöötlusele (usaldusväärsusele), suuremale mälumahule, väiksemale energiatarbimisele (1,5 V) ja kõrgematele standardsetele taktsagedustele (kuni 800 Mhz). Kuigi DDR3 SDRAM jagab sama arvu kontakte kui DDR2 SDRAM (240), takistavad kõik muud aspektid tagasiühilduvust.
- DDR4 SDRAM parandab jõudlust võrreldes DDR3 SDRAM-iga tänu täiustatud signaalitöötlusele (usaldusväärsusele), veelgi suuremale mälumahule, veelgi väiksemale energiatarbimisele (1,2 V) ja kõrgematele standardsetele taktsagedustele (kuni 1600 Mhz). DDR4 SDRAM kasutab 288-pin konfiguratsiooni, mis takistab ka tagasiühilduvust.
- Sarnaselt DDR SDRAM-ile on ka GDDR SDRAM-il oma evolutsiooniline rida (parandab jõudlust ja vähendab energiatarbimist): GDDR2 SDRAM, GDDR3 SDRAM, GDDR4 SDRAM ja GDDR5 SDRAM.
- USB-mälupulgad
- Printerid
- Kaasaskantavad meediumipleierid
- Mälukaardid
- Väike elektroonika/mänguasjad
SRAM vajab ühte kahest põhimälutüübist (teine on DRAM).pidev jõuvooltoimimiseks. Pideva toite tõttu ei pea SRAM-i salvestatavate andmete meeldejätmiseks 'värskendama'. Seetõttu nimetatakse SRAM-i staatiliseks – andmete puutumatuks hoidmiseks pole vaja mingeid muudatusi ega toiminguid (nt värskendamist). SRAM on aga muutlik mälu, mis tähendab, et kõik salvestatud andmed kaovad pärast toite väljalülitamist.
SRAM-i kasutamise eelised (vs. DRAM) on väiksem energiatarve ja kiirem juurdepääsukiirus. SRAM-i (vs. DRAM) kasutamise puudused on väiksem mälumaht ja kõrgemad tootmiskulud. Nende omaduste tõttu kasutatakse SRAM-i tavaliselt:
Dünaamiline RAM (DRAM)
DRAM vajab ühte kahest põhimälutüübist (teine on SRAM).perioodiline võimsuse 'värskendamine'.toimimiseks. DRAM-i andmeid salvestavad kondensaatorid tühjendavad järk-järgult energiat; energia puudumine tähendab, et andmed kaovad. Seetõttu nimetatakse DRAM-i dünaamiliseks – andmete puutumatuks säilitamiseks on vaja pidevat muutmist või tegevust (nt värskendamist). DRAM on ka muutlik mälu, mis tähendab, et kõik salvestatud andmed kaovad pärast toite väljalülitamist.
DRAM-i kasutamise eelised (vs. SRAM) on madalamad tootmiskulud ja suurem mälumaht. DRAM-i kasutamise miinused (vs. SRAM) on aeglasem juurdepääsukiirus ja suurem energiatarve. Nende omaduste tõttu kasutatakse DRAM-i tavaliselt:
1990. aastatelLaiendatud andmeväljundi dünaamiline RAM(EDO DRAM) töötati välja, millele järgnes selle areng,EDO RAM-i sarivõte(BEDO DRAM). Need mälutüübid olid atraktiivsed tänu suuremale jõudlusele/tõhususele madalamate kuludega. SDRAM-i arendamine muutis tehnoloogia aga aegunuks.
Sünkroonne dünaamiline RAM (SDRAM)
SDRAM on DRAM-i klassifikatsioon, mis töötab sünkroonis protsessori kellaga, mis tähendab, et see ootab enne andmesisendile (nt kasutajaliidesele) reageerimist kellasignaali. Seevastu DRAM on asünkroonne, mis tähendab, et see reageerib andmete sisestamisele kohe. Kuid sünkroonse töö eeliseks on see, et protsessor suudab paralleelselt töödelda kattuvaid käske, mida nimetatakse ka 'konveieriks' – võimalus saada (lugeda) uus käsk enne, kui eelmine käsk on täielikult lahendatud (kirjutatud).
Kuigi torujuhtmete ühendamine ei mõjuta juhiste töötlemiseks kuluvat aega, võimaldab see täita rohkem juhiseid üheaegselt. Ühe lugemise töötleminejaüks kirjutamiskäsk taktitsükli kohta suurendab CPU üldist edastus-/jõudlust. SDRAM toetab konveierit, kuna selle mälu on jagatud eraldi pankadeks, mis viis selle laialdase eelistamiseni põhi-DRAM-ile.
Ühe andmeedastuskiirusega sünkroonne dünaamiline RAM (SDR SDRAM)SDR SDRAM on SDRAM-i laiendatud termin – need kaks tüüpi on üks ja sama, kuid enamasti nimetatakse neid lihtsalt SDRAM-iks. 'Ühekordne andmeedastuskiirus' näitab, kuidas mälu töötleb ühte lugemis- ja ühte kirjutamiskäsku taktitsükli kohta. See märgistus aitab selgitada SDR SDRAM-i ja DDR SDRAM-i võrdlusi:
DDR SDRAM töötab nagu SDR SDRAM, ainult kaks korda kiiremini. DDR SDRAM on võimeline töötlemakaks lugemis- ja kaks kirjutamisjuhistkella tsükli kohta (seega 'topelt'). Kuigi funktsioonilt sarnane, on DDR SDRAM-il füüsilisi erinevusi (184 kontakti ja üks sälk pistikul) võrreldes SDR SDRAM-iga (168 kontakti ja kaks sälku pistikul). DDR SDRAM töötab ka madalama standardpingega (2,5 V 3,3 V asemel), mis takistab tagasiühilduvust SDR SDRAM-iga.
GDDR SDRAM on teatud tüüpi DDR SDRAM, mis on spetsiaalselt loodud videograafika renderdamiseks, tavaliselt koos videokaardil oleva spetsiaalse GPU-ga (graafikaprotsessoriga). Kaasaegsed arvutimängud pakuvad teadaolevalt uskumatult realistlikku kõrglahutusega keskkonda, mille mängimiseks on sageli vaja kopsakaid süsteemispetsifikatsioone ja parimat videokaardi riistvara (eriti 720p või 1080p kõrge eraldusvõimega kuvarite kasutamisel).
Vaatamata sellele, et GDDR SDRAM jagab DDR SDRAM-iga väga sarnaseid omadusi, pole see täpselt sama. GDDR SDRAM-i toimimises on märkimisväärseid erinevusi, eriti seoses sellega, kuidas ribalaiust eelistatakse latentsusele. Eeldatakse, et GDDR SDRAM töötleb tohutul hulgal andmemahtusid (ribalaius), kuid mitte tingimata kõige kiirematel kiirustel (latentsus); mõtle 16-realisele kiirteele, mille kiirus on 55 miili tunnis. Võrreldes eeldatakse, et DDR SDRAM-i latentsusaeg on CPU-le koheselt reageerimiseks väike; mõtle kaherealisele maanteele, mille kiirus on 85 MPH.
Välkmälu
Välkmälu on teatud tüüpimittelenduvandmekandja, mis säilitab pärast toite väljalülitamist kõik andmed. Vaatamata nimele on välkmälu vormilt ja toimimise (st salvestuse ja andmeedastuse) poolest lähedasem pooljuhtketastele kui eelmainitud RAM-i tüübid. Välkmälu kasutatakse kõige sagedamini:
Korduma kippuvad küsimused
Huvitavad Artiklid
Toimetaja Valik
Kuidas muuta Google'i koduhäire heli
Äratuskellad on minevik. Tänapäeval on palju ägedaid nutikaid äratuskellasid. Näiteks, kas teadsite, et saate oma Google Home'i kasutada häirena? Reeglina võivad piiksuvad häired olla väga
Kuidas eemaldada tulekahju rakendusest Alexa
Esiteks on Amazon Firestick üks populaarsemaid Alexa seadmeid seal. See on Bluetoothi kaugjuhtimispult, mis on varustatud häältoega ja klanitud, minimalistliku disainiga. Nagu iga teine Alexa seade, on ka teie Firestick
Mis on HKEY_LOCAL_MACHINE?
HKEY_LOCAL_MACHINE, sageli lühendatud HKLM-ks, on registri taru, mis sisaldab enamikku Windowsi konfiguratsiooniandmetest.
Kuidas aksolotleid Minecraftis taltsutada
Kui teate, kuidas aksolotleid taltsutada, saate neid aretada ja teha neist oma liitlased. Siit saate teada, mida aksolotlid söövad ja kust neid Minecraftis leida.
Gmaili konto lisamine Outlooki
Nagu võite teada, on Outlook ühilduv kõigi suuremate e-posti teenuse pakkujatega. Kuna enamikul inimestel on vähemalt üks Gmaili konto, näitame teile, kuidas saate oma oma Outlooki lisada. Me selgitame protsessi
Hosts-faili haldamine Windows 10-s
https://youtu.be/abKGhz_qoMw Hostifail on arvutifail, mida opsüsteem kasutab hostinimede IP-aadressidele kaardistamiseks. See on lihttekstifail, mida tavapäraselt nimetatakse hostiks. Windows 10-s pole see erinev. Vikipeedia määratleb
